Kondensaator on väga levinud ja vajalik elektroonikakomponent, mille ülesandeks on elektrilaengute salvestamine. Kõik kondensaatorid koosnevad kahest metallplaadist ning nende vahele pandud elektrit mittejuhtivast dielektrilisest kihist, milleks võib olla paber või plastmass või ka lihtsalt õhk.

Kui selliselt paigutatud plaatidele rakendada pinge, siis tekib lühikeseks ajaks elektrivool, kuni mõlemad kondensaatori metallplaadid on omandanud laengu (üks positiivse, teine negatiivse). Seejärel vool läbi kondensaatori lakkab ning sellises seisundis kondensaatorit nimetakse laetud kondensaatoriks. Kui nüüd näiteks võtta selline täislaetud kondensaator vooluallika küljest ja ühendada ta LED tulukese külge, siis saame näha, et see laeng püsis seal sees päris kaua ning on ka kasutatav.

Kondensaatorit võib mõnes mõttes võrrelda ka patareiga, kuid oluline on mõista, et patarei salvestab elektrienergiat keemiliselt ning patareid ei saa kunagi laadida ja tühjendada nii kiiresti kui kondensaatorit, mis lihtsalt kogub elektrilaenguid metallplaatidele. Samas saab patareisse salvestada oluliselt suuremas koguses energiat, kui kondensaatorisse.

Aga milleks meil on vaja kondensaatoreid kasutada? Kondensaatori üheks olulisemaks omaduseks on see, et alalisvool seda ei läbi. Kui sul on kusagil oma skeemis vaja garanteerida, et sinna jõuaks ainult muutuv elektrisignaal (näiteks muusika helivõnked), siis tuleb selle signaali teele sättida kondensaator. 

Signaaliga rööbiti ühendatud kondensaatori oluliseks rakenduseks on kiirelt muutuvate elektriliste signaalide silumine ja ühtlustamine. Moodsas elektroonikas kasutatakse kondensaatoreid eeskätt just selleks, et hoida peenetest protsessoritest, mäludest ja võimenditest eemal soovimatud kiirelt muutuvad elektrilised signaalid (ehk elektrilised häired). 

Kondensaatorite võimet salvestada elektrilaengut tähistatakse tähega C ja mõõdetakse ühikuga Farad mille lühidaks tähiseks on suur F täht. Ühik on nime saanud inglise füüsiku Michael Faraday järgi.

1 F kondensaator on selline kondensaator, et kui teda 1A vooluga üks sekund laadida, siis tekib tema plaatide vahel 1V suurune pinge. Mida see siis tähendab? See tähendab, et mida rohkem elektrilaenguid me peame kondensaatori plaatide peale liigutama, selleks et nende vahele tekitada pinget, seda suurem on selle kondensaatori mahtuvus. 1 faradiline mahtuvus on väga-väga suur mahtuvus ning praktilises tehnikas seda ei kasutata. Tavalisest elektroonikas on suure mahtuvusega kondensaatorid sadades mikrofaradites ja väikese mahtuvusega kondensaatorite mahtuvuste puhul räägime nano- ja lausa pikofaradi suurustest.

​

Tavalise nutiseadme või mänguasja toitepinge silumiseks mõeldud kondensaator võiks sõltuvalt seadme voolutarbest olla vahemikus 1 μF (mikrofarad) kuni 100 μF. 1 mikrofarad = 0.0000001 F.