TRANSISTOR
Nagu me juba teada oleme saanud, siis elektrilisi signaale on väga erinevaid. Osad on tugevamad ja osad nõrgad. Signaali tugevusest rääkides mõtleme me eeskätt signaali võimet edastada informatiooni või midagi kasulikku. Väga nõrk signaal ei suuda palju kasulikku korda saata ning signaalide võimendamiseks võtamegi kasutusele järgneva komponendi, milleks on transistor.
Transistor võimaldab väga väikeseid elektrivoolusid võimendada ehk siis muuta suuremateks vooludeks. Selle abil saame nõrgad signaalid muuta piisavalt tugevaks, et need on erinevate mõõteseadmetega tuvastatavad. Igal transistoril on talle endale omane võimendustegur, mis määrab ära kui mitu korda sisendvoolu suurendatakse.
Teistpidi võime aga mõelda transistorist kui elektroonilisest lülitist, mis suure vooluga töötavad seadmed sisse lülitab. Eriti oluline on see olukorras, kus mehaanilist lülitit kasutada ei ole võimalik. Sellises olukorras tuleb elektrooniliste signaalide abil seadmeid sisse ja välja lülitada. Selle jaoks, et transistor töökorda jääks tuleb aga jälgida, et transistorit liiga suure vooluga ei käitataks. Selleks on oluline kasutada sobiva suurusega takistit, mis baasivoolu piiraks.
Selles videoloengus tutvusime joonisel põgusalt vaid NPN transistoriga. Sellele lisaks on olemas ka PNP tüüpi transistor. Transistoreid lülitina kasutades tuleb arvestada ka nende paigutamisega skeemi. NPN tüüpi transistor tuleb lülitina kasutamiseks paigutada skeemi tarbija ja GND vahele ehk lülitada tuleb tarbijast madalama pingega poolelt - sellest tuleneb ka ingliskeelne väjend low-side switching. PNP tüüpi transistor tuleb paigutada aga tarbijast kõrgemale ehk toitepinge ja tarbija vahele - inglise keeles high-side switching.
Veelgi täpsemalt transistoritega tutvumiseks ning selleks, et osata transistorit koos teiste komponentide vooluringi ühendada, tutvu kindlasti ka Tartu Ülikooli kursuse “Elektroonikast puust ja punaseks” transistorite peatükiga.
